Õetütre neljas Itaalia reis. Veel Toskaana huviväärsusi.

Kelly  koolivaheajareis märts 2013. See oli Kelly neljas reis Itaaliasse.

Meegomäe-Ventspils-Travemünde-Sveits-Pisa-Marina di Pisa-Viareggio-Firenze-Lucca-Livorno-Montenero-Casciana Terme-Vallorsi-Pomaia-Vada-Austria-Tsehhi-Poola-Leedu-Läti-Eesti

Prrr. Külmast soojemasse.

Pisa on Tartu suurune ülikoolilinn. Elanike arv 90 500. Siin on sündinud Galileo Galilei ning imelikul kombel on enamik Pisa kuulsusi olnud matemaatikud ning füüsikud. Pisa asub Arno 241 km(8-s koht Itaalias)  ja Serchio (111 km) jõe vahelisel laguunil, põhjatuulte eest kaitseb linna Pisani mäeahelik ja suvesooja aitab hoida Türreeni meri. Turiste tõmbab Pisa linna siiski peamiselt „Imede Väljak“ kus asuvad romaani stiilis (triibuline)Toomkirik, viltune kellatorn (kõrgus 55 m ja kallak 4,5 m) Itaalia suurim ja parima akustikaga ning gooti kupliga babtisteerium, Camposanto (suursugune matmispaik koos sarkofaagide ja freskodega).   Nende imeliste marmorist hoonete vanus on circa  860 aastat. Hetkel toimuvad suured restaureerimistööd Pisa müüride kallal ja aastaks 2015 soovitakse avada müüridel jalutustee.

Teisel kohal kuulsuselt on Pisa lähedal  Calci linnakeses asuv väga põneva ajalooga satserdoti rikkur-munkade klooster Certosa di Calci, mis on täielikult restaureeritud ja kaunis kui loss! Kloostri rajaja oli Püha Bruno. Mäed, vanad oliivipuud, rosmariinid kutsuvad jalutuskäigule kloostritagusesse lopsakasse loodusse.  http://www.italy3d.it/vtour/certosa/   video vaatamiseks tuleb klõpsata plaanil erinevate kastikeste peale, rohelised on aiad, roosad on eluruumid jne. Plaan asub video vasakus nurgas üleval. Parempoolsed roosad ruumid on suurvürsti külastuskäikude tarbeks. Ruumid on superilusad. Jälgida noolekesi, siis saab ruumides liikuda. Ruumist väljumiseks tuleb kloostri plaani peal valida järgmine nupp ja sinna klikkida. Jah, see on MUNGAKLOOSTER (ehh, kus oli ikka eluke)! Kõik majandustööd tegid põllul,  kalatiikide juures jne. töölised, kellest osa tohtis ka kloostris elada. Mungad vaid lugesid, palvetasid, sõid, tegelesid teadusuuringutega põllumajanduse vallas ja imetlesid lilli. Tegutsesid ka ravimtaimede baasil apteegi pidamisega. Videos pöörake tähelepanu põrandatele ja liikuge noolega lagesid vaatama. Sellist luksust on haruldane näha.

  Marina di Pisa asub Pisast tegelikult vaid 10 km, kuid kuna meie elame Pisa põhjaosas ja teie korter oli juba praktiliselt Tirreenia lähedal siis tuli vahemaaks 17,1 km.  Marina di Pisas elab 4000 elanikku ja ta on rajatud umbes 1869-1872.a. 1892 avati Marina di Pisas raudteejaam (nüüdseks suletud). 1912 ehitati Santa Maria Ausiliatrice kirik. Suurem suvilate ehitamise buum hakkas pihta siiski 1920. Marina di Pisas on olnud vesilennukite tehas, hiljem ehitati seal Fiatte, siis raudteevedureid, autobusse. Tööliste ja teenistujate arv tehases ulatus 3500 inimeseni. 1988.a. see tehas lõpetas tegevuse. Hetkel on Arno jõe suudmes valmimas suur turismisadam, mis avatakse 15. juunil. Marina di Pisa randa hakati aastal 2000  kindlustama suurte marmor ja graniitrahnudega, sest meri tungib pidevalt peale.  Sinna veetakse iga päev mägedest suuri kaljurahnusid, ning liivarannad on praktiliselt kadunud, kuid Tirreenias on need õnneks veel olemas. 
 Viareggio (hääldus Via:redzo) asub Pisast 24 km loode suunas ja on kaunis mereäärne linn elanike arvuga 64 600. Viareggios asub luksusjahtide sadam ning võrratu rannapromenaad. Kui eestlastel on vastlad, siis Viareggios leiavad aset maailmakuulsad allegooriliste karnevalisõidukite rongkäigud. Viareggio karneval on Veneetsia järel kuulsuselt teisel kohal ning tähistas tänavu oma  140-ndat sünnipäeva. Linnaservas asub ka karnevalitehas ja unikaalne karnevalimuuseum. associazionehart.blogspot.it

Livorno asub Pisast edela suunas 24,5 km. See on võimas sadamalinn elanike arvuga 160 900, siit väljuvad kruiisilaevad Sardiinia, Korsika ja teiste Vahemereäärsete linnade sadamatesse ning samuti kaubalaevad. Livornos asub Mereakadeemia (1881), kus õpib igal aastal umbes 1300 kursanti. Mere kaldal asub suur akvaarium (ehitatud 1937.a.  kuid hävinud II maailmasõjas. Avatud hiljem uuesti, kuid suletud rekonstrueerimiseks 1999.a. Taasavatud 31. juulil 2010 ning eksponeerib 700 mereelukat.

Linna märkimisväärne ajalugu algab 16. Sajandist kui Medicid soovisid oma isiklikku kaubasadamat ja mereteed, et vältida Pisa vastupanust tingitud raskusi meritsi kaubavahetust pidada. Livorno ehitati vangide tööjõudu kasutades. Livornos on kuulus vana kalmistu, vana ja uus kindlus, ning valminud on ilus Mascagni nimeline rannapromenaad. Rannaaladele on 1920.a. aastatel ehitatud võimsad, omapärase arhitektuuriga  luksuslikud villad ja hotellid. Livorno linnale avaneb suurejooneline vaade Montenero pühakoja õuest. www.santuariomontenero.org  Sinna kirikusse on kümned tuhanded inimesed toonud oma tänuavaldusi Madonnale, kes on nad imekombel päästnud merehukust, haigusest, liiklusõnnetusest jne. jne. Seinad on kaetud hõbedast tänumedalite, tänumaalide, rosettide ja vappidega. Tänulikud mehelesaanud on toonud sinna oma pruutkleidid. Need kellele Madonna on kinkinud lapseõnne, need on toonud sinna beebide sündi tähistavad suured roosad ja helesinised rosetid.

Firenze on veidi väiksem Tallinnast kuid poole vanem. Asutatud juba etruskite ja vanade roomlaste poolt 59 e.m.a.nimega Florentina jumalanna Flora järgi. Elanike arv 361 000. Linn on olnud aastatel 1865-1871 Itaalia pealinn kuid maailmakuulsaks saanud just renessansi hällina.   Firenze õnn on olnud panganduse ja tekstiilikaubanduse kõrge tase ning siin tulid käibele kuldmündid floriinid, mis on andnud nime ka mitmetele teistele Euroopa riikide valuutadele. Siin linnas sündis Dante (ametliku itaalia keele isa). Firenzes elasid kunstnikud Botticelli, Brunelleschi, Donatello jt. Firenze lähedal Vincis sündis  Leonardo da Vinci (15.aprill 1452). Kõikide kunstnike õnneks olid Firenzet üle 300 aasta valitsenud Medicid suured kunstifanaatikud ja kollektsionäärid. Tänu sellele said kunstnikud luua ilma majanduslike raskusteta. Medicid tellisid töid ka Michelangelolt, Raffaelilt, Tizianilt ja lugematutelt teistelt kunstnikelt ning skulptoritelt, kes kõik juhtusid elama just samal perioodil. Medicite pangakontorid on muudetud kunstigaleriiks (sealt tuleb galerii nimi Uffizi) Nende vana eluhoone Palazzo Vecchio, oma Firenze kõrgeima torniga (94 m), asub Signoria väljakul, ning on alates 1872  linnavalitsuse hooneks  (seal ees on Michelangelo Taaveti koopia ja samuti võimas Neptuni purskkaev 1575, skulptor Ammanati), Donatello Juuditi ja Olovernese pea skulptuur ja paljud teised). Kuna 1513 sai Giovanni Medici paavstiks (Leo X) siis said Medicid aadliseisuse ja ehitasid endale seisusekohase  lossi (Pitti palee) ning rajasid lossiaia (Boboli aed) . Me nägime Grotta Grande ehk koobast stiliseeritud stalaktiitidega, Giambologna kujudega ja Michelangelo kipsi valatud „Orjadega“.

Tee paleesse kulgeb üle Ponte Vecchio (1354,Vana Sild, kus alates 16.saj asuvad juveeliärid sest   Ferdinando I lõi sealt minema haisvad lihakauplused).  Firenze linna sümbol on liilia ja Toomkiriku kõrval asuva Ghiotto ja Andreas Pisano kellatorni (kõrgus 85 meetrit kutsutakse Firenze liiliaks). Baptisteeriumi hakati ehitama juba 6. saj. kuid põhiline konstruktsioon valmis 11-14 saj.  Baptisteeriumil on Lorenzo Ghiberti kullatud pronksist uksed „Paradiisi väravad“ . Need on koopiad ja originaalid asuvad Museo dell`opera  del Duomos.

Santa Maria del Fiore Katedraalis ehk Toomkirikus (alustatud 1294) käisime ka sees. See on üsna kõle, kuid kuulsuse on toonud katedraalile Brunelleschi kahekordsete seintega kuppel 1420-1436. 1460 paigutati kupli tippu Verrocchio (Leonardo da Vinci õpetaja) valmistatud pronksist üle kullatud kera. (soovituslik lugemine „Mees Vincist). Katedraali taastatud fassaad on 19.sajandi uusgooti stiilis.

Firenze kuulus  San Lorenzo turg on oma nime saanud Lorenzo Medici järgi ja seal asub ka Medicite kabel, st. San Lorenzo kirik kus on sees nende matmispaik. Hauad on kaunistatud Michelangelo skulptuuride ja maalidega, samuti Vasari , Ammannati ja teiste silmapaistvate skulptorite loominguga. Turuhoone (1870-1874) on ehitanud arhitekt Giuseppe Megnoni ja see avati 1874 suure rahvusvahelise põllumajandussaaduste näitusena.

Turuhoonet ümbritsevad vabaõhu müügiletid pakuvad peamiselt ehtsast nahast tooteid, suveniire ja muud tüüpilist Toskaana käsitööd ning toodangut.

Lucca asub Pisast kirde suunas 21 km, Monte Serra (917 m, see paistab meie aknast oma antennidega) ja Monte Pizzorne (899 m kuulub Alpi Apuani mäeahelikku) vahelisel tasasel maaalal. Lucca elanike arv on 85 000. Linn on asutatud 200-180 aastat e.m.a. ja nüüdsel ajal on kuulus peamiselt oma renessansiaegsete müüride poolest. Esimese ringi müüre ehitasid juba vanad roomlased. Teine ring ehitati aastatel 1100-1200 ja välimine st kolmas, ligi viie kilomeetri pikkune müür, ehitati 1400-1544 aastatel. Medicid Luccat ei suutnud vallutada ja Lucca linn oli Guinigi võimu all. Guinigi maja ja torni tipus kasvavad tammed!  Lucca vallutas siiski 1805.a.  Napoleon ja kinkis selle oma õele Elisa Bonaparte Bacciocchile. Müürid olid nii võimsad, et keskaegset Luccat ei püütudki vallutada. Müür kaitses linna pidevate Serchio jõe üleujutuste eest. Müüril kasvavad saja-aastased kastanid ning see on linnaelanike lemmik jalutus-ning rattasõidu paik. Müürilt avanevad võrratud vaated vanadele villadele, kirikutele, katedraalidele, väljakutele (Amfiteatri väljak, Napoleoni väljak jne) Müüri laius on kohati sadu meetreid enamasti aga kahe-kolme autotee laiune. Müürides asub 7 suursugust ja kindlustatud väravat, enamasti kõik on pärit erinevatest ajastutest. Müüridel saab pidada mõnusaid piknikke.

 Lucca elanikud on rikkad, neid peetakse ihneteks, ahneteks ja Viareggio elanikud heidavad Luccalaste üle nalja.

Lucca on Giacomo Puccini (Boheem, Madame Butterfly jne) sünnikoht kuid heliloojal oli maja ka Torre di Lago ehk Masschiucoli järve ääres, kus toimuvad tema kontserdid.  Luccas toimub igal aastal oktoobris Euroopa üks  suurimaid koomiksite ja mängude festivale.  Luccast sõitsime edasi Serchio jõel asuva kuradisilla (14.sajand) juurde.  Silla ametlik nimetus on Maddalena sild (Ponte della Maddalena, sest silla otsas oli sellenimeline kirik) mille iga kaar on erineva suurusega. Ehitaja oli Castruccio Castracani, kelle nimi tõlkes tähendab Koertekohitseja. Legendi järgi ehitaja ei suutnud silda tähtajaks valmis saada ja sõlmis kuradiga tehingu, et kurat teeb silla valmis ühe ööga ja see, kes silla esimest korda ületab, selle hinge saab kurat endale. Ehitajal, aga hakkas enne silla sisseõnnistamist süda valutama ja ta pihtis oma muret preestrile. Preester andis nõu lasta vastvalminud sillale kõige esimesena üks koer. Kurat vihastas, et teda oli trikitatud ja viskas koera jõkke ning hüppas ise järele.  Kohalikud elanikud kuulevad aeg-ajalt jõest tulevat koera ulgumist. Rahvasuus kutsutakse silda ikkagi vaid KURADISILLAKS.

Vallorsi veinimõis ja Dalai Laama Instituut Pomaias (Istituto Dalai Tsong Khana)

Vallorsi asub Pisast 34,7 km ja on veinikasvatus- ning turismitalu, mis on rajatud 1966.a. Mario Bibbiani ja tema kahe poja veinitehnoloogide Sergio ja Stefano poolt. Enne seda tegeleti vaid leivaküpsetamisega. Vallorsi toodab kuut sorti veini. Chianti D.O.C.G. (viinamari San Giovese), San Torpe`(valge vein), Vigna Cerroni, Vermentino, San Bartolomeo ja Novello (see on „noor“ vein, st. laagerdunud lühikest aega). 17 hektaril viinamarja istandustest kasutatakse ainult orgaanilisi väetisi. Veini hea kvaliteedi tagab modernse tehnoloogia kasutamine, Toskaana pehme kliima, sobivad mäenõlvad ja protsessi viinamarjast veinini  valmimise kõikide faaside tähelepanelik jälgimine vendadest spetsialistide poolt. Meie tarbime peamiselt nn. majaveini, mida ei villita pudelitesse ja mis jääb üle kallitest veinidest. Kallist veini toodetakse üldiselt vähe, sest seda ei suudeta ära turustada. Mulle ei meeldigi näiteks tugev tanniini maitse, mis tuleb tammepuust vaatidest. Tegemist on perefirmaga kus nüüdseks tegutsevad tegelikult neli venda. Neil on hiljuti avatud Pisas oma veinirestoran nimega „Osteria I Santi“, mis asub Pisa torni lähedal ja mille kohta on internetis ainult positiivsed retsensioonid.

Dalai Laama Instituut asub Pomaias (44 km Pisast) ja on unikaalne paik Budda filosoofiaga tutvumiseks. Kahjuks meil seekord ei õnnestunud ühineda budistidega nende taimetoidu sööklas, sest telefoni teel ei saanud hommikul nendega ühendust. Lõunasöök maksab 10 eurot ja on rikkalik ning maitsev. Pomaia asub keset kõige kaunimat ja tüüpilisemat Toskaana maastikku, kus iga vaade on väärt, et seda maalida või pildistada. Selleks, et seal ööbida ei pea osalema kursustel. Ööpäev maksab 38 eurot inimese kohta ja sisaldab kolme toidukorda.

Casciana Terme asub Pisast 38 km, kohe peale Vallorsi veinimõisat.  Sealses pisikeses linnakeses elab vaid 4000 elanikku. Ajaloos leiab mainimist juba 9.sajandil. Sealsed 37 kraadised kuumaveeallikad avastas Canossa (Emiglia-Romagna)  krahvinna Matilda (1046-1115), kelle haige musträstas muutus päev päevalt tervemaks. Krahvinna jälgis musträstast ja selgus, et linnuke kümbleb iga päev ühes auravas ojakeses. Krahvinna proovis enda peal järele ja selgus, et veel on tervendav mõju ning ta tundis ennast peale kümblust väga hästi. Krahvinna ehitas sellele kohale esimesed kümblusbasseinid, millest hiljem on saanud kuulsad termid. Vesi sisaldab lubja ja väävli ühendeid, mis ravivad liigeseid, naistehaigusi jms. See on Itaalias ainuke ravivesi, mis on akrediteeritud Tervishoiuministeeriumi poolt  inimese liikumissüsteemi parandavana.  

Lisaks jäid meie huviorbiiti antiigipoed Pisas, Luccas ja Bientinas (valge kasukas),  väga hinnatud ja väärtuslike käsitööesemete pood Biscottini Livornos (ehetehoidjad) ja prantsuse 15.a. vanune kodukaupade kett Maisons du Monde, mis avas alles hiljuti oma poe ka Pisas (oranz puuviljakauss jms.). Maisons du Monde on kuulus kogu Euroopas, kus tal on üle 220 kaupluse.

Vada linna saladust tahaks ka siiski paari sõnaga mainida. Nimelt on sealses rannas liiva asemel sooda. Kuna merevett on vaja sooda tootmiseks ja kaldal asuv võimas tehas pole kasutanud puhastusseadmeid, siis on merre sattunud nii suurtes kogustes jäätmeid, et rand on täiesti valge. Sooda, mis sooda. Küll meie vanaemadel oleks olnud hea sellise sooda-liiva seguga oma potte-panne küürida.

Anneli