Palverännakutest

Palverännak on spirituaalne puhkus.

Esimesed kristlikud palverännakud tehti paikadesse, mis olid seotud Jeesuse sünni, elu, ja ristilöömisega. Seejärel muutusid populaarseks palverännakud Jeesuse apostlite matmispaikadesse nagu näiteks Rooma apostel Peetruse ja Pauluse haudadele ning Santiago de Compostelasse Hispaanias, apostel Jaakobi säilmete juurde. Kristluse üks suurimaid palverännakuid leidis aset paavst Johannes Paulus II matusele 8. aprillil 2005. aastal, mil umbes neli miljonit inimest rändasid Vatikani. Palverännakuid tehakse ka neisse pühapaikadesse, kus on nähtud Neitsi Maarjat või ingleid ennast ilmutamas. Kuulsaimad on Lourdes Prantsusmaal ja Fatima Portugalis, kuid neid paiku on lugematul arvul. Ütlus, „kõik teed viivad Rooma“, pärineb küll Rooma Impeeriumi aegadest, kuid ei ole kaotanud oma tähtsust palverändurite jaoks, kes on Püha Peetruse ja Pauluse haudadele rännanud kõigist maailma paigust. Itaalias on üks kuulsamaid ja tänapäevani kasutuses olev palverännutee via Francigena, mis kulgeb Prantsusmaalt Itaaliasse Rooma. Hiljem lisandus sellele veel mitmeid teelõike ja nüüd algab teekond nii Inglismaalt Londonist  kui ka Hispaaniast,  Santiago de Compostelast.

Poola kõige kuulsamasse palverännakupaika Częstochowasse sattusin just Neitsi Maarja taevaminemise pühal 15.augustil. Seda linna külastab igal aastal neli miljonit palverändurit, kes kõik tulevad vaatama ikooni, millel on kujutatud musta Madonnat lapsega ja mille, legendi kohaselt, maalis püha Luukas. Ikoon on toodud Czestochowasse Ukrainast, Jasna Gorast, 1382.aastal. Palverändurite grupid tulid selle tõeliselt kauni ja suursuguse pühakoja jalamile ning viskusid kõhuli maha. Lebasid asfaldil veidi aega ja seejärel suundusid ikooni juurde palvetama. Tegin ümber kiriku ühe pika jalutuskäigu ja nägin, et absoluutselt iga pühakuju juures viskuti põlvili, palvetati ja löödi risti ette. Imestama pani see, et palvetamas nägin ka lapsi ja verinoori inimesi. Ümbrus oli tõeliselt kaunis ja ehitud kõikjal lilledega. Mõistagi õitses suveniirikaubandus-, lillede- ja toitlustusäri, hotellindusest rääkimata, sest kohale tuleb mitmeid tuhandeid katoliiklasi ning uudishimulikke. Santiago de Compostelasse jõudsime täiesti tavalisel argipäeval ja rahvast eriti palju ei olnud. Kirik, kus on hoiul Püha Jaakobi säilmed, oli missa ajal poolenisti rahvast täis, kuid missat kuulati enamasti püstijalu ja pisaratel lasti voolata mööda põski tervelt tund aega järjest. Säilmed asusid siiski veidi uhkemas kastis, kui seda olin harjunud nägema filmis „Viimne reliikvia“ ja seal ees palvetati vahetpidamata. Lourdes on väga kuulus palverännakupaik Prantsusmaal ja seal käiakse peamiselt oma terviseprobleemidele abi saamas. See on linn, mis peamiselt koosneb hotellidest, restoranidest ja suveniiripoodidest. Pühakoda ja väljak selle ees on muljetavaldavalt kaunid. See on koht, kus kõigepealt palvetatakse ja nutetakse kaljuorvas seisva Madonna ees, seejärel süüdatakse küünlaid, käiakse pühas vees ja võetakse vett pudelitega koju kaasa. Imelisi tervenemisi on registreeritud katoliku kiriku kriteeriumide alusel 68.  Fatima  asub Portugalis ja sealne Madonna on teinud sellise imeteo, et suutis jätta Portugali puutumata II Maailmasõjast. Fatima pühakoda on suur nagu Kongresside Palee Moskvas ja pühakoja esine väljak on võib-olla suuremgi Punasest Väljakust. Hiiglaslik muuseum peidab endas enneolematult suurtes kogustes kulda, hõbedat ja kõikmõeldavaid kalleid kingitusi, mida rahvas on oma Madonnale tänutäheks kokku kandnud. Ka Fatimast saab kaasa võtta püha ning tervendavat vett. Rooma on kõigile tuntud oma suursuguse Püha Peetri Katedraaliga ja selle ees asuva unikaalse arhitektuuriga hiiglaslikult suure väljakuga, mis on igal issanda päeval puupüsti rahvast täis. Viimasel ajal pöördub paavst Francesco peaaegu iga päev oma sisukate kõnedega rahva poole. Püha Peetruse haual palvetamas käis ka äsja Itaalia presidendiks valitud Sergio Mattarella.

Minu elukohale Toscanas, asub kõige lähemal täiesti uskumatult kaunis Montenero Pühakoda, kus rahvas käib Madonnalt abi palumas juba 670 aastat järjepannu. See on ülemaailmselt vähemtuntud palverännaku teekond, kuid soovitan seda Livorno linna lõunaküljele jäävat imelist pühakoda kindlasti külastada.  Inimesed, kellel on tõsine mure, pöörduvad palvetega Halastaja Madonna poole ja peale abi saamist tulevad tagasi, et tänutäheks tuua pruutkleite, sünnirosette, medaleid, maale, leiba jne. Tänatakse mehelesaamise, rasedaksjäämise, haigusest vabanemise, õnnetustest eluga pääsemise ja muudest muredest puhta nahaga väljatulemise eest. On täiesti hämmastav, milliseid tulemusi annab tõeline pühendumus ja usk: viljatud saavad õnnelikeks lapsevanemateks, üksikud saavad mehele, haavatud saavad terveks ja kaotsi läinud lähedased leitakse taas üles. Sealses hiigelsuures pühakojas pole enam ühtegi vaba sentimeetrit kuhu paigutada tänulike inimeste kingitusi.

Iga kord, kui külastan pühapaiku, veendun, et taolisi rajatisi ilma Jumala abita pole kindlasti olnud võimalik ehitada. Ainult väga tugev vaimline vägi suudab ajada miljoneid inimesi palverännakuradadele, sest spirituaalne maailm on primaarne ja määrava tähtsusega. Mõistetamatuks jäävad vaid religioonidevahelised konfliktid ja väärastumised. Ametlik ning teaduslik seisukoht palverännaku paikade kohta on see, et nähtud inglid ja Madonnad on hallutsinatsioonid, sinna juurde kuuluvad jutustused, aga on väga tugevad legendid, mille taotluseks on hiigelsuure finantsilise tulu saamine.  Samas on selge, et usku ei saa ega tohi inimestelt ära võtta, seda enam, et kõik, mis on käega katsutav ja silmaga nähtav, pole mitte midagi muud kui ainult energia.  

Anneli Treumuth

Pisa, Itaalia, aprill 2015.a.  Lugu on avaldatud ajakirjas Müstilised Lood juunis 2015