Nutella nutab

NUTELLA nutab.

Sõbrapäeval suri laste suurimate sõprade Nutella, Mon Chéri, Ferrero Rocheri, Tic Tac ja Kinder šokolaadide isa, Michele Ferrero. Ta oli Itaalia rikkaim mees ja maailmas rikkuselt 30-ndal kohal. Eelmise aasta andmete põhjal ulatus šokolaadikuninga varandus 23,4 miljardit dollarini.

 Michele sündis Loode-Itaalias, pisikeses asulas nimega Dogliani, 26.aprillil 1925 ja lahkus siitilmast 14.veebruaril 2015.a. Monte Carlos, olles 89-aastane.

Tema vanemad olid lihtsad itaalia talupojad, kes üritasid proovida õnne suures linnas, Torinos. Nad avasid otse peatänaval oma maiustustepoe. Sõja tõttu tuli siiski pöörduda tagasi kodukanti ja 1946.a. rajasid Pietro ja Piera  kaunis Alba linnas pisikese kondiitriäri. See oli läbinisti perefirma, kus lõid kaasa kõik pere liikmed: isa, ema, onu Giovanni ja poeg Michele. Peale isa surma 1949.a. asusid ettevõtet juhtima onu, ema  ja 24-aastane Michele , kuid 1957.a. sai temast kogu ettevõtte peadirektor. Ta abiellus oma sekretäriga, Maria Franca nimelise neiuga ning perre sündisid pojad, kellele pandi nimed isa ja onu järgi Pietro ja Giovanni. Seitsmekümnendatel aastatel Itaalias asetleidnud terrorismilaine ajal pidi perekond saatma oma pojad õppima Brüsselisse ja nendest said samuti perefirma edukad edasiviijad.  Tänaseks päevaks on Ferrero SpA maiustuste impeeriumil  34 000 kaastöötajat 53 riigis, tehased 20 riigis ja nendest 3 tegutsevad sotsiaalvaldkonnas Lõuna-Aafika Vabariigis, Kamerunis ja Indias. Lisaks on neil veel 9 põllumajandusettevõtet. Geniaalset maiusteloojat on elu jooksul tabanud ka rasked tagasilöögid: seitsmekümnendatel aastatel, kui Itaalias möllas terrorism, pandi toime tema jõhker kinnipidamine. Teine õnnetus juhtus   1994.aaastal, mil Alba linna üleujutuses sai tehas kõvasti kannatada. Tookordne peaminister S.Berlusconi lendas kohale helikopteriga ja ei uskunud oma silmi kui nägi Ferrero perekonda kummisäärikutes ning labidatega oma kommivabrikust muda välja kühveldamas. Kõige hullem tragöödia juhtus aga 2011.a. kui Lõuna-Aafrikas, Camps Bays suri jalgrattasõidu ajal infarkti nende esimene poeg Pietro, kes oli vaid 48-aastane. Ta oli noor abielumees ja kolme pisikese lapse isa.

Michele Ferrero soovil sündis 1983.a. Ferrero Fond, mille peakorter on Alba linnas. Sellel fondil on kaks eesmärki: hoolitseda oma endiste töötajate eest ja edendada kultuuri ning kunsti. Fondi logol seisavad Sõnad: „Töötada, Luua, Annetada“.  Nendes piirkondades kus on Ferrero tehased, on eesmärgiks toetada laste hariduse-ja tervisega seotud projekte.

Michele Ferrero matused peeti 18.veebruaril Alba linnas, kus sel päeval olid suletud kõik kauplused ja koolid. Majadel olid heisatud leinalipud ja tuhandetel inimestel, kes olid kogunenud Toomkiriku esisele väljakule, veeresid mööda põski pisarad.  Matusekõnes tuletas tema noorem poeg Giovanni meelde oma isa sõnu: „tehas on inimeste jaoks, mitte inimesed pole tehase jaoks“.  Magusalooja oli rahva poolt armastatud oma tagasihoidlikkuse, loomingulisuse ja töötajatesse lugupidava suhtumise tõttu. Matustele saabusid ka Itaalia peaminister Matteo Renzi, ekspeaminister Romano Prodi, Piemonte kuberner Sergio Chiamparino ja mitmed teised ametiisikud. 

Michele Ferrero maeti Alba kalmistule. Kirstu järel kõndisid abikaasa Maria Franca, poeg Giovanni, miniad  Paola ja Luisa ning viis lapselast. Neile järgnesid tuhanded leinavad kaastöötajad ja linnaelanikud.

Anneli Treumuth

Pisa, veebruar 2015