Sajandi suurim kunstirööv Veronas (2 aastat hiljem siiski maalid leiti Ukrainast)

Verona Castelvecchio muuseumist rööviti 19.novembril 17 meistriteost.

Castelvecchio, ehk Scagliero kindlus (1354) asub Verona südalinnas, Adige jõe kaldal. See on üks Itaalia kauneimaid  ja XX saj. tuntuima itaalia arhitekti, Carlo Scarpa, poolt aastatel 1958-1974  spetsiaalselt kohandatud muuseumiks-kunstigaleriiks. Alumisel korrusel asuvad skulptuurid ja teisel korrusel pildigalerii. Kokku 29 saali. Kolm relvastatud ja mustades maskides röövlit sisenesid muuseumi kell 19.30 ehk mõni hetk enne selle sulgemist. Muuseumitöötajatest oli sel momendil oma tööpostil vaid kassiir ja öise vahetuse valvur. Ülejäänud 11 töötajat olid juba töölt lahkunud. Öist valvesüsteemi polnud veel aktiveeritud.  Kassiir seoti kinni ja tema suu teibiti, valvurit sunniti liikuma koos kahe röövliga saalist saali. Röövlid ei rääkinud omavahel sõnagi. Osad maalid võeti raamidest välja ja rulliti kokku, teised jäid koos raamidega. Valiti väiksemamõõtmelised teosed ja need viidi minema valvuri autoga.  Saagiks langes meistriteoseid umbes 15 miljoni  euro väärtuses. „Kadunukeste“ nimekirjas on hilis-renessansiaja Veneetsia kunstniku, Tintoretto,  6 maali. Saagiks langes ka eestlastele tõenäoliselt kõige rohkem tuntud , kuulsa barokiajastu flaamlase, Peter Paul Rubensi, teos „La Dama delle Licnidi“ (Licnidi on lille nimetus).  Kurb loetelu jätkub hilisgooti ajastu Itaalia maalikunstniku Pisanello teosega „La Madonna della Quaglia“ (tõlkes madonna vutiga). Maal pärineb aastast u.1420 ja üldine arvamus on, et Verona muuseum ilma selle maalita on sama kui Louvre oleks jäänud ilma „Mona Lisata“. Maal kujutab kroonitud Madonnat, kes hoiab süles lapsukest. Tema pea kohal on kaks inglit ja jalge ees pisike linnuke vutt.

Külmavereliselt rööviti ka itaalia renessansiajastu maalikunstniku ja graafiku Andrea Mantegna  teos „Püha perekond pühakuga“, Veneetsia  maalikunstnik Jacopo Bellini  teos „San Girolamo penitente“ 15.saj. (tõlkes patukahetseja San Girolamo), Verona 16.saj. kunstniku Giovanni Francesco Caroto maal „Il fanciullo con disegno“ dateeritud aastal 1523 (tõlkes nooruk joonistusega), maastikumaalija , Hans De Jode 17. saj. teosed „Paesaggio“ (tõlkes maastik) ja „Porto di mare“ (meresadam)  ja Giovanni Benini maal „Ritratto di Girolama Pompei“ (Girolama Pompei portree, 18. saj.)

Tegemist on maalidega, millele võib küll omistada rahalist väärtust, kuid tegelikult on tegemist hindamatu kaotusega. Pole ju võimalik  mõõta rahaliselt kesk-ja renessansiajastust pärinevaid kunstiteoseid, mis on täiesti hindamatud.

Loodetavasti suudetakse mingi niidiots kätte saada vaadates läbi 48 videokaamera salvestused viie viimase päeva kohta. Abiks võivad olla ka tänavatel asuvad pankade ja restoranide videokaamerad. Oletused ja spekulatsioonid viitavad nii terroristidele kui ka idast pärit kollektsionääridele, kes võisid röövi tellida vahendajatele makstava kopsaka komisjonitasu eest. Mõistagi ei saa neid maale müüa mustal turul.  Taolist kunstiröövi peetakse üheks suurimaks Itaalia kunsti ajaloos.  On selgemast selgem, et sellises olukorras ei taha olla mitte keegi muuseumi direktrissi Paola Marini (63) nahas. Samuti mitte Verona linnapea Flavio Tosi (47) ega Itaalia kultuuriministri Dario Franceschini (57) olukorras. Temalt polegi veel kuulnud ühtegi kommentaari, sest ilmselt on ta kaotanud kõnevõime. 

Itaalias on kuritegevus täpselt samasugune probleem nagu igas teiseski maailma paigas ja selle nähtuse dünaamika kipub ikkagi minema tõusujoones. Olen oma Itaalias elatud 8 aasta jooksul langenud kuritöö ohvriks mitmelgi korral. Viimati seisnes see internetikaubanduse pettuses. Pöördusin ka politseisse, kuid tunnistan, et pisiprobleemide puhul tuleb ainuüksi avalduse üleandmiseks oodata jaoskonnas mitu tubli tundi.  Tundsin isegi piinlikkust, et tülitan karabinjeere mingi 180 euro pärast, samas kui neil on vaja tegeleda selle sajandi ühe suurima kunstirööviga. Rääkimata mõrvadest, maffiast, relvadest ning narkootikumidest.

Anneli Treumuth

Pisa, Itaalia

23.11.2015