neljapäev, 16. aprill 2015

Ülestõusmispühad Itaalias


Ütlen kohe alguses ära, et sibulakoortega munavärvimist  ja urva-utikeste tuppatoomist Itaalias ei tunta ja isegi kui tuntaks, siis sellega ei piirdutaks. Munapühad on Itaalias isegi suurem püha kui jõulud ja nendeks valmistutakse kohe kindlasti rohkem kui kuu aega. Niipea kui algab paastuaeg, see tähendab laupäeval peale vastlapäeva, alustavad oma etteastet kõik kauplused. Karnevalikaubad tassitakse tagasi ladudesse ja müügile ilmuvad tuvi-,  lambatalle- ja jänesekujulised maiustused, martsipanid, keeksid.  Enamik poeriiuleid laaditakse täis šokolaadimune, mida on saada tavalise kanamuna suurusest kuni keskmise raketi mõõtudeni, igas värvitoonis ja fantastilistes pakendites. Emad-isad-vana-vanemad kannavad neid oma autodesse sületäite viisi ja kingivad oma lastele-ja lastelastele. Munad peab tegelikult kirikus enne ära õnnistama ja alles siis kui Jeesus üles on tõusnud, lastele kätte andma.
Terve munapühade eelne vaikne nädal on hästi mõnus, sest siis ei tohi helistada ei kirikukellasid ega teha müratekitavaid töid, nagu näiteks tolmuimejaga koristamine. Saabumas on üldrahvalik pikk puhkus ja omavahelistes vestlustes on põhiline teema, kus keegi Pasqua ehk Ülestõusmispüha, veedab. On olemas selline kõnekäänd: “Natale con i tuoi, Pasqua con chi vuoi!” (Jõulud veeda omadega, Munapühad kellega soovid). Selline viis munapühi veeta tuleneb sellest, et ülestõusmine tähendab elu võitu surma üle, saabunud on kevad ja inimestes on kasvanud soov minna välja loodusesse ning lõpetada 40 päeva kestnud paast küllusliku söömaajaga.
Meie sõidame tänavusel aastal  Pisa Matkabussi Ühingu poolt korraldatud Munapühi pidama Grosseto provintsi, mis asub Toscana lõunaosas. Suurel Reedel, 3. aprillil, toimub kõigepealt nn. “Püha Õhtusöömaaeg” moodsas, ehk buffet vormis. Toitudeks on, nagu Itaalias ikka, esikohal pasta, pitsa, singid, juustud, mis loputatakse alla  valge- või punase veiniga.
Via Crucis on Jeesuse Ristikäigu ETENDUS!
Kell üheksa õhtul algab “Via Crucis” ehk Jeesuse Ristikäik. See toimub praktiliselt igas Itaalia linnas ja külas.  Mõnedes kohtades alustatakse etendust sellest, et kajastatakse ka stseeni, mil Jeesus tuleb Jeruusalemma ja rahvas tervitab teda  palmiokstega. Oksad tuleb kirikus õnnistada lasta ja seejärel oma kodus esiku või koridori seinale panna, selleks, et ennast ja oma kodu kaitsta.  Sobivad ka oliivipuude oksad. Eestis on sel päeval urvapüha,  tuppa tuuakse pajuurvad, sest palmi-ja oliivioksi pole kuskilt võtta. Seejärel toimub  Viimne Õhtusöök ja Jeesus teeb teatavaks, et enne veel kui kukk kireb, salgab Peetrus ta kolm korda maha. Samuti aimab ta ette, et Juudas reedab ta preestritele. Preestrid mõistavad Jeesuse üle kohut ning Pontius Pilatus loeb ette kohtuotsuse. Sellest suurest etendusest- rongkäigust osavõtjateks on täiesti tavalised linnakodanikud, kellest üks on Jeesuseks kehastunud ja kannab oma seljas hiigelsuurt risti. Ta kõnnib vaevaliselt, põlvist nõtkudes ja higist nõretades, veri voolab mööda tema põski, sest peas olev okaskroon on tekitanud haavad. Jeesuse järel tulevad tema kohtumõistjad ning seejärel nuttes ema Maria oma kaaskonnaga. Juudas on peitnud ennast põgenedes kuskile parki puude taha. Lõpuks jõutakse Kolgata mäele, Jeesus lüüakse risti. Tema kõrvale kerkivad ka ristid kahe, sama saatust kandva, teeröövliga.  Jeesuse ristilöömiseks seotakse tema käed ja jalad juba maapinnal risti külge ja alles seejärel upitatakse rist püsti. Imiteeritakse naelu ja verd. Kõik halavad, nutavad ja ringutavad käsi taeva poole. Kui Jeesus on “surnud” , võetakse ta ristilt alla ja kantakse koopasse. Tegelikkuses järgneb sellele vaikne nädal, aga pühade ajal tähistatakse Vaikset  Laupäeva. Rahvas lihtsalt jalutab mööda linna. Peatutakse baarides, et võtta mõned suupisted ja juua kohvi.
Siinkohal tuleb märkida, et Itaalias õppisin selgeks jalutamise, varem olin terve elu lasknud ringi vaid jooksujalu.
Pühapäeval, 5.aprillil, peetakse traditsiooniline pühalik hommikusöök, mis koosneb kõvakskeedetud ja kirikus eelnevalt õnnistatud munadest, salaamivorstidest, tuvikujulistest maiustustest ning kohvist.  Vahemärkusena olgu öeldud, et tavalised hommikusöögid ei sisalda mitte iialgi mune ja vorste. Itaallased söövad tavahommikul vaid magusa suupiste ja joovad kohvi. Kell 11.00 toimub kirikus jumalateenistus, mida peab piiskop. Oreli saatel laulab kirikukoor:  „Jeesus on tõusnud, Jeesus me sõber…“ . Lõpetuseks saab sõna koguduse pastor. Õues toimub meie matkabusside õnnistamine, pühitsemine  püha veega ja matkajate palve lugemine.  Tuletan siinkohal lugejatele meelde, et Jõulude ajal suhtuvad itaallased kirikusse leigelt, kuna ei viitsita külma ilmaga kodunt välja minna.
Peale missat minnakse lõunasöögile, mille menüü on eriti rikkalik. Algul pakutakse kahte erinevat tüüpi eelroogasid. Neid kutsutakse antipasti di terra e antipasti di mare, ehk teiste sõnadega on toiduvalik nii liha-kui ka kalatoidulistele, sest Jeesus toitis 5000 meest viie leiva- ja kahe kalaga.
 Arvan,  et taimetoitlastel ja figuurisõpradel sellistele lõunasöökidele asja pole.
Seejärel serveeritakse esimene käik pasta- või riisiga täpselt sama süsteemi järgi, algul  liha- ja siis kalatoit. Järgneb teine käik: algul suur tükk talleliha ja siis kala.  Lõpetuseks serveeritakse tuvikujuline magustoit, dessertvein, kohvi ja viinamarjaviin grappa või sidruniliköör limoncello. Loogiline asjade käik näeb ette, et  sellele söömingule järgneb suur siesta ehk leivakese luusse laskmine. Peale sellist nuumamist on õhtusöök fakultatiivne ja  saadetakse enamatel juhtudel mööda toitudes vanast rasvast.
Esmaspäeval pole mõtet lootagi, et pidustused lõpeks, sest see on ju Ingli Esmaspäev! Sel päeval läksid Jeesust järginud naised, Maarja-Magdalena, Maria (Jakobi ja Joosepi ema) ning Salome`, koopa juurde, et Jeesuse surnukeha aromaatsete õlidega sisse määrida. Nad leidsid, et koopasuu eest oli kivimürakas ära veeretatud ning surnukeha kadunud. Sel hetkel  ilmutas ennast ingel, kes selgitas naistele, et Jeesus oli surnuist üles tõusnud. Itaallastele tähendab see päev uusi rõõmurohkeid piknikke looduses,  jalutuskäike ja koosviibimist sõprade seltsis.
Lihavõtteaeg Itaalia pealinnas Roomas on üks suurimaid turismi tõmbenumbreid terves  maailmas. Reedene Ristikäik ümber Colosseumi ja  pühapäevane Paavsti Missa Püha Peetruse väljakul toob kohale igal aastal vähemalt miljon huvilist.
Anneli Treumuth,
Pisa, Itaalia.

Anno Domini 2015.    
Artikkel on avaldatud Eesti Ekspressis 01. aprillil 2015 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar