Pisas saabus aasta 2015 25.märtsil kell 12.00 keskpäeval

         Pisas saabub UUS AASTA ehk siis 2015.aasta. juba 25.märtsil kell 12.00, mil Imede Väljaku Katedraali langeb läbi ümmarguse katuseakna päikesekiir, mis puudutab kiriku kantsli samba konsoolil asuvat marmormuna täpselt keskpäeval. Esimest korda, sellel aastal on ürituste arv mitmekordistunud ning turistide huvi sündmuse vastu  kasvamas.

Sellel fenomenil on juured, mis ulatuvad keskkaega. Ka Inglismaal ja Iirimaal tähistati uue aasta saabumist XII sajandist kuni aastani 1752 just 25. märtsil ning Juliuse kalendris oli uue-aasta alustamiseks isegi mitmeid teisi kuupäevi. Aga tänapäeval on iga põhjus piisavalt hea, et jälle pikemalt pidutseda. Pidustused algasid juba 22.märtsil õhtupoolikul nn. “Kesksillal” Ponte di Mezzo, kuid halva ilma tõttu jäid ära langevarjuhüpped. Lennukilt visati alla vaid paar itaalia lipuvärvides riideriba ning vana Scotto aiataguses kindluskraavis toimusid ratsutamisega seotud meelelahutused, ning öösel leidis aset võimas ilutulestik.

    Arno jõel ja selle kallastel süüdati küünlad dekoratiivsetel metallist küünlajalgadel. Pidustused kestavad neli päeva ja keskaegset miljööd aitavad luua luksuslikud kostüümid, rikkalikud lõuna-ning õhtusöögid, mitmesugused rongkäigud ja keskaegsed mängud. Linnapea Marco Filippeschi (54), kes on Pisa  linnapea juba 2008 aastast, taotleb valgusmängu ehk luminara  kandmist ka UNESCO maailmapärandi mittemateriaalsete väärtuste nimistusse. Üritusele on saabunud UNESCO vaatlejad. Tõeliselt võimas luminara leiab aset aga hoopis 16. juunil,  linna pühaku San Ranieri surma-aastapäeval, mida Pisa tähistab rohkete üritustega ja 100 000 elava tulega küünalt paigutatakse kaunite kompositsioonidena majade fassaadidele ning Arno jõe kallastele. Viimastel aastatel on Pisa muutunud tunduvalt hoolitsetumaks, huvitavamaks ja atraktiivsemaks linnaks. Peagi jõutakse lõpule ka linnamüüride restaureerimisega, ning nende ümber kujundatakse võrratud aiad. Loodetavasti saab 2015.a. ka müüridel jalutada (asi viibib mõnede linnaelanike protesteerimise tõttu, sest ülevalt müürilt olevat turistidel võimalik piiluda nende vannitubadesse J) . Arno jõe suudmes Marina di Pisas avati eelmisel aastal võimas ning kaasaegne jahisadam. Pisa pole ainult viltune kellatorn ja Imede väljak, see linn pakub huvilistele palju enamat ning areneb edasi otse silmanähtavalt. Siia tasub tõesti tulla!

Pisa

Anneli Treumuth

Üleeile olid matused ja tüdrukute kirstud viidi nende kodumaale Albaaniasse

mõtlen lihtsalt viimastest uudistest....ning mul hakkab õudne. Itaalias viimaste aastate ning viimaste päevade uudised on ületanud igasuguse valuläve ja lootuse, et võiksin asjadest aru saada, neid õigustada, põhjendada, mõista. Olen rääkinud sellest, mis toimub, nii oma tuttavatega, lähedastega, kaaslastega. Ja ma ei mõista ka nende selgitusi: "meeleheites olevat kõik need sündmused võimalikud". Asi on nimelt selles, et ...siin tapavad oma kõige kallimaid 1. ex-kallimad, 2.isad, 3.pojad 4. emad. Hiljutine uudis, mida ei ole võimalik mõista on see, et ema tappis noaga oma kolm tütart, mil nad magasid. Rahvuselt olid nad küll albaanlased, kuid see ei muuda midagi. Fakt jääb faktiks. Mulle selgitatakse, et "kui sul pole lastele anda süüa, pole võimalik anda haridust, siis on mõistetav, et lähed hulluks ja tapad oma lapsed". Arvan, et selline selgitus on isegi hullem tehtud teost. Selline selgitus vihjab asjaolule, et sellega pole veel kõik. Veel leidub teisigi, kes mõtlevad samamoodi.

Pisa, 15. märts 2014

Itaalia pensionäri ostukorv

Pean arvestust jooksvate kulude kohta juba kolm aastat, kuid mitte just iga kuu. Piisab täiesti kui kontrollida väljaminekuid mõned korrad aastas, sest sagedasem arvestus kaotaks elu nautimise täielikult ja taandaks kogu elu üheks täikraenduseks. Ostutṡekkide äraviskamine ei tule Itaalias kõne allagi. Seadus sätestab, et tṡekid peab alles hoidma vähemalt 500 meetri raadiuses  kauplusest, vastasel korral võid saada süüdistuse kogu kauba varastamise kohta. Loomulikult on seda vaja ka igasuguste pretensioonide lahendamiseks. Niisiis, kui mul tuleb peale raamatupidamise maania, kraamin sahtlisse kogutud nn. kuludokumendid lagedale ja hakkan kokkuvõtteid tegema. Toidupoe kviitungitest saab kõige pikem jada ja ülejäänud „lõbud“ on apteek, bensiin, vesi, elekter, gaas ning muud ettenägematud väljaminekud.  Ükskõik, mis pingutusi me ka ei teeks soodsamate hindade leidmiseks, on toidupoe kviitungite summa ühe inimese kohta umbes 200 eurot kuus. Selle summa sees on samuti üliharvad väljaspool kodu söömised, kohvitamised, paberkäterätikud, mõned majapidamiskaubad ja muud raha läbi sõrmede libistamised. Bensiini ja diisli peale kulub meie perel samuti keskmiselt 200 eurot kuus. Ettenägematud kulutused on radiaatorite või boileri lekkimine, pesumasina katkiminek, jms. Enamiku parandustöödest teeb õnneks perekonnapea, kuid esineb juhtumeid, kus ühe hoobiga kulub näiteks 400 eurot katastroofikolde likvideerimiseks. Elektri, gaasi, vee ja interneti ning telefoniarved saabuvad Itaalias iga kahe-kolme kuu möödudes, mitte nagu Eestis, kus tasuda tuleb igakuiselt. Gaasiarve, mis sisaldab kütet, sooja vett ja toidukeetmist on  110 ruutmeetrise korteri kohta keskmiselt 80 eurot kuus ning sisaldab võrguteenuseid ning mitmesuguseid makse, internet ja telefoniarved on 25 eurot kuus, elekter 30 eurot ja vee arve on 26 eurot kuus (see sisaldab veepuhastusteenust ja korteriühistu vee tarbimist, mis jagatakse korterite vahel). Korteriühistu teenused maksavad ühe inimese kohta 50 eurot kuus (raamatupidamine, maja koristus, lift, muruniitmine). Prahivedu on eraldi rida ja maksab 350 eurot aastas.  Niisiis kuluvad ÜHE inimese kohta kuus keskmiselt alljärgnevad rahanumbrid: toit 200, bensiin 100, gaas 40, telefon-internet 12, vesi 13, elekter 15, korteriühistu 50 , prahivedu 14 eurot, ettenägematud kulud 100 eurot kuus (katuse lekkimine, pesumasina surm, pliidi ventilaatori purunemine, kooliõpiku ostmine, kursusetasud jne. ) Kõik kulutused on toodud aasta keskmise näitaja põhjal. Kokku ühe inimese enam-vähem inimlik elu maksab vältimatult  544 eurot kuus. „Enam-vähem“  tähendab seda, et juuksuri- maniküüri –pediküüri -jms.  teenuseid osutame perekonnasisese vastastikuse abistamise meetodil. Kino, teater ja kontsert, toimuvad kõik koduseinte vahel,  raamatud ning filmid laenutame tavaliselt raamatukogust. Lehti loeme internetis ja raamatukogus, muuseumid on pensionäridele sooduspiletitega. Itaalias on pensionäridele arstiabi tasuta, samuti ka krooniliste ja ägedate haiguste ravimid, kuid kes teab veel kui kauaks seda lõbu jätkub. Kui valitsus kärpeid teeb, siis igatahes mitte sealt, kust peaks.   Säästetud raha kulub meil viimseni reisimiseks, sest see on antud eluperioodil seatud ühiseks prioriteediks.  Kogu peremajandus käib mõistagi kokkuhoiu režiimil ja mingit „laiutamist“  ei toimu. Peamiste toidukaupade hinnad on võrreldes Eestiga umbes samad. Kõige soodsamad on hinnad suurtes supermarketites: piimaliiter 0.65, leib 1.00, munad 10 tk 1.50 jne. Bensiiniliiter on umbes 1.70. Itaalia miinimumpension on 495.43 eurot. Kinnitan oma kogemuste põhjal, et majanduskulude analüüs toob välja enneolematud kurioosumid, mida igapäevases elus muidu tähelegi ei paneks ja seetõttu oleme suutnud ebamõistlikke oste vähendada.

Anneli Treumuth

Pisa, Itaalia
Lugu on avaldatud ajakirjas "Elukiri" märts, 2014.a.

29. detsember 2013.a. (avaldatud ajakirjas Elukiri märts 2014)